Ma olen langenud jälle oma elu nullpunkti ja seisan otsustava valiku ees - kas olla nagu mu isa, joodik või olla mitte täielik karsklane, kes omale aastas paar pitsikest kangemat lubab. Nüüdsest, kuni mai tea mis ajani, loobun ma alkoholist ja muust säärasest ja paastun, et oma keha ja hing puhastada ja oma mõtteviisidega ühte viia. Ega klubis käimisest mai loobu, vaid tollest surmale määravast alkoholist. Mina just kõigist peaksin teadma, määnseks inimesed muutuvad liiga suure promilliga. Ise näinud ja eila lausa elanud. Jumal olgu tänatud, et mul olid inimesed, kes mu eest hoolitsesid ja muretsesid, et ma ikka koju jõuaks elusalt ja tervelt.
Aga ma läheks nüüd väga hea meelega pesema.
BaiBai:*
