Issand halastagu mu peale ja saatku mulle mingi vaimuvalgustus või säärast, sest minu pääs valitseb anarhia. Mu sees olev kõvaketsa töötab hetkel nelja kordse valguskiirgusega. Kuidas on võimalik lisada teadmisi üleküllastunud gümnasisti pähe, kus valdavad teadmised on valed või umbmäärased ja defektsed? Ei tea.
Mina enam ei suuda. Mina enam ei taha. Persse see kõik. Lohutagu mind ema või kes iganes, et see alles su esimene semester. Sest pole kasu! Ma sajan sajaga kontrolltöödest läbi ja ime on kui mind üldse eksamile lastakse. Ma olen jälle langenud oma valge hobuse seljast ja laman kõhuli maas teadmatuses. Kui kõik minu meelel ja keelel peaks olema maatriksid ja kompleksarvud, siis ei suuda mina ennast enam selleks sundida. Ma lihtsalt ei suuda enam õppida. Ja ega mu toakaaslase sonimine siin eriti ei aita, aga vähemalt hoiab see mu pead kokkusulamisest. Või mis iganes.
Ülikool on raske ja ma olen murdumas pinge all. Naha mahatõmbamine trennis om kah meeldivam kui see nõme matemaatika.
Vähemalt ma proovin natuke midagi kasulikku teha ja lähen pesen nõud ära. Ehk siis tuleb mingi suuremat sorti õppimistuhin pääle.
BaiBai:*
