esmaspäev, 13. juuli 2009

Take me away, my black flame.

Kell: 23:31
Laul: Vampire - Xandria
Jook: Ennem tee nüüd vesi.
Raamat: "The Da Vinci Code" jäädavald
Päev: Uue nädala algus - ESMASPÄIV
Päävi jäänd: Ja me oleme jõudnud 40-ndatesse - 49

1. Ma tõsiselt vabandan oma tuulepäisuse pärast. Ma pidin eile ka blogima aga unustasin. Päiv enne seda mai blogind, kuna pidasin toda toredat kaluritepäiva perega suvilas.

Aga nüüd asja juurde. Täna kasutasime emmega võimalust, et kuna tal vaba päiv ja puhkuserahad käes, teeme natsa suurema sisseostu. Käisime Jyskis. mamps ostis mulle ja mu õele voodi alla ühed toredat kastid ratastel. Õeraas pani oma ajakirja kollektsiooni sinna sisse ja mina - noh tegelt mai tea veel mis sinna panen, kuna pean ennem oma tolle seapesa korralikult läbi sortima ja vaatama, kas om mõtet üldse naa palju soga alles hoida. Oma sahtlitega ma olen juba ühel pool. Riidekappki ülevaadataud - enamvähem. Üldiselt olen hakand oma mõttetut soga lihtsalt välja loopima. Vähemalt enamust sellest.

Kui sa tuled, too mul lilli,
too mul kurki, too mul tilli,
kohupiima, kohviube,
tule tuuluta mu tube;
minu kodu on mu urgas,
hallitus ja hais on nurgas,
tulles ära tuld küll süüta,
ära uuri, ära tüüta
manitsustega mu kõrvu,
igatsen vaid sinu õrnu
unistusi uuest ajast,
puhtast valgest vangimajast.


Ma olen oma elu kuningas. Või vähemalt üritan ma seda olla. Palju olen ma järele mõelnud, et kas olen üldse väärt elama. Ma kirjutasin kunagi üles paar uitmõtet, mida ma muidugi teiega jagan:

"...

Ma ütlesin ei oma endisele elule.
Ei rutiinile. Ei piiratud mõttele.

...

"Elul on alati kaks poolt."

...

Kõigil käib mingi hetk peas plõks, mis paneb teda kogu oma elu muutma. Ta muudab oma välimuse, oma käitumist, laseb oma tõelisel iseloomul tuhast tõusta. Iga muutus lööb lahti uue puhta lehekülje inimese elu raamatus. Elu raamat. Mis see üldse oleme peaks? See on hea küsimus. Vast on see selline koht, kus kohtuvad nostalgia ja ulme. Kohtuvad sünd ja surm. Ning neid kõiki seob elu.

...

Vahet pole. Meile kõigile on rada ette antud, mida me peame tuimalt läbi kõnnime, et jõuda lõppu - kohtumisele surmaga.

...

Elu on liiga lühikene, et kinni olla ühes aja momendis, kus kõik näis perfektne ja lilleline. Peame leidma ennast siin ja nüüd. Tuleb liikuda edasi minevikust ning lasta tulevikul tulla. Elada praeguses hetkes. Pole ka mingit mõtet teha plaane kauge tuleviku kohta, kuna mitte üksi plaan ei pea 100% vett.

...

Oma elust on raske rääkida. Kui paned ühe aspekti kirja, tekib ridamisi küsimusi, mis tuleks oma korda lahti mõtestada. Nii võib ühest leheküljest saada korraga kümme lehekülge.

...

Võib-olla ongi mu elu filosoofia. Võib-olla on mu elu üks suur psühholoogiline mõistatus. Kes teab.

..."

Suhtkoht sünge kui täpsemalt järele mõelda. Ikkagi peab üts tunnistama, et siin om kübeke tõde sees. Kui mitte teile siis mulle vähemalt :) . Mul oli kunagi plaanis kirjutada enda elust. Lihtsalt trükkida oma elu arvutisse, salvestata siia mällu ja ehk kunagi kauges tulevikus lugeda. Ma olen kirja saand aint nii palju kui palju mul noid uit mõtteid oli, ehk siis mitte poolt lehtegi :) . aga ma üritan oma pessimismi kõrvalt natsa optimist olla. Kunagi ma selle eluloo ikka valmis saan.


Ma siis tulen,
toon sul lilli,
ajan tüütut kõrvapilli,
mängin timpaneid, kitarri,
kui just soovid, veidi narri.
Kuigi tule keerad ära,
tunnen haisu järgi ära,
kuhu nurka oled pugend,
mis on sulle elus lugend,
millest praegugi veel hoolid,
mida mõtled ülikoolist.
Täitsa tasuta, niisama
tuleks lihsalt tuulutama.


Oma homsest päevas võn ma vast nii palju öelda, et mu mardikad ootavad mind.

Aga praeguseks ja kuni homseni ..

BaiBai :*

Kommentaare ei ole: