Lehed

teisipäev, 1. märts 2011

Vajadus on leidlikuse ema.

Mul pole juba ammu koeranaela olnud. Täpsemalt mingi kümme kuud umbes.
Isegi hästi. Noh aga nüüd ta tuli ja mul pole plaastreid, millega seda katta, et vähemalt istudagi saaks, kuna ma targalt ostsin mingeid sidemete laadseid riide tükke nende asemel, siis pidin midagi välja mõtlema. Noh ma siis vaatasingi neid riidest ruute ja ragistasin ajusid, kuidas olukorda enda kasuks pöörata. Mõeldud tehtud. Tulin ideele, et kinnitada need lapikesed kõige tavalisema kleeplindiga oma jala külge ja eks siis natukese aja pärast näeb, kuidas mu ajuvälgatus kõlbas.

Aga üldiselt nägi mu viimase koeranaela areng sääne välja:
Esimse rea pildid om siis, kui see algas; keskmine rida - mingi esimese nädala lõpp vast; viimane rida - mingid mõned päevad enne lõpetamist.
See asi tekkis mul umbes 2-3 nädalat enne gümnaasiumi lõpuaktust :). Nii armas onja. Terve see aeg ma lihtsalt panin selle rohtu j üritasin toda mäda sealt välja saada. Vahel isegi pinsettidega.
Õnnestus ja ma nägin oma elu parim välja oma lõpetamisel.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar